Eesti esimene ligipääsetav reklaamreis

Eesti esimene ligipääsetav reklaamreis Saksa ajakirjanikele ja reisikorraldajatele

Accesible press trip in Estonia, Accessible Baltics

Elevus, milline elevus ja ootusärevus millegi põneva ees. Eelmisel nädalal toimus esmakordselt Eestis esimene ligipääsetav reklaamreis, mille korraldasime koostöös EAS´i, Tartumaa turismi, Tallinna Ettevõtlusameti, Soomaa ning Läänemaa turismiga. Kokku kutsusime konkursi läbi 8 reisikorraldajat ja ajakirjanikku Saksamaalt. Reisile oli huvitatud tulema kõvasti rohkem ettevõtteid kui oleksime osanud oodata – milline meeldiv üllatus, kas pole – Eesti ei jäta külmaks, vaid kutsub ja ahvatleb sealpool Euroopatki.

Kuid kerime hetke edasi ettevalmistustelt reisini, mis toimus eelmine nädal. Ja milline nädal see oli! Meie külalised saabusid hubasesse Tallinna lennujaama, kus Accessible Baltics esindajad koos reisisaatja Märdi ja bussijuhi Valloga vastas olid. Kuidagi lõbus oli seista ooteruumis ja pidevalt uurida üksteise nägusid, et kas Sina oledki Saksamaalt meie juurde?! Esimesena saabus sõbraliku naeratusega André, kes märkas minu silti ja astus julgelt ligi. Jess – üks kutsutu olemas. Järgmisena vuras sisse väga huvitava vidinagaMy slave in Soomaa, photography by Els Bobkov, Accessible Baltics ratastoolis meesterahvas Michael, kes peale lennusõitu pakatas energiast. Kes teab – ehk aitas energia säästlikkusele kaasa tema ratastooli täiendus nimega „My slave“, millist meie varem polnud näinud. Tuli välja, et see oligi tema firma uus toode, mis kergendab ja kiirendab toolis liikumist, kuna oli lahtikäiva mootorina ratastooli ees. Ja muide, hiljem rääkides, ütles ta, et tead – täitsa igav on tavaturisti kõrval liikuda, sest nad liiguvad nii-nii aeglaselt. Seda me tõesti tundusime tema abimehe suhtes. :)

Ükshaaval kogusime oma linnukesed kokku ja asusime bussiga liikvele.

Accessible FAM group in Teletorn, photography by Els Bobkov, Accessible Baltics OÜPikk päev selja taga, proovisime oma külalisi mitte liialt väsitada, kuid piisavalt näidata Eesti, konkreetselt Tallinna võlusid kesklinnast väljas. Ja Teletorni vaade pakkus silmailu paljudele. Sealt võtsime ka kehakosutust, mis oma huvitavate maitsetega üllatas kõiki – nii heas kui võib-olla ka mitte nii heas mõttes. Mõni maitse oli lihtsalt nii võõras… Üldiselt aga tuju oli kõrgel ning inimestel huvi suhelda suur. Läksime programmiga edasi avastama Kadrioru võlusid ja nagu välja tuli, oli külalistel jõudu nii palju, et hotellis sai veel koos istutud ning mõni õlugi tehtud – oleks pidanud küsima, et kuidas neile õlu maitses. Järgmine kord…

Öö möödus silmapilkselt ja oligi käes varahommik, kus Marion ja mina tõusime juba 6.25, et valmistuda päevaks ja eesseisvateks „katsumusteks“. Miks katsumused? Noh, kuidas siis teisiti – me ju tahtsime külalistele näidata Eestit läbi meie silmade – nii õigelt ja ausalt nagu ta on, kuid jätta ruumi ka sellesse armumiseks või vähemalt meeldimise tunnete kujunemiseks. Niisiis katsumused olid ees, kuna nagu oma asjatundlikke külalisi hoiatasime, siis Eesti pole veel 100% ligipääsetav, isegi mitte lähedal sellele, kuid me teeme kõvasti tööd, et teda sinna poole viia. Ja selle tõttu peab nii mõnigi kord arvestama, et külastatavad kohad pole alati ligipääsetavad, aga kui tegemist on väga hea asjaga, siis proovime igati leida võimaluse, et seda saaksid nautida kõik.

Igapäev kujutas endast eri piirkonna külastust, kuid üldiselt oli reis üles ehitatud loodusugemetega kultuurireisiks. Igavesti noor Tartu, Eesti ligipääsetavaim linn Haapsalu, rahulik Soomaa ja ajalooline Tallinn.

Mayor Urmas Klaas and German accessible FAM group in Estonia, photography by Els Bobkov, Accessible Baltics OÜTartu päeva täheks kujunes õhtusöök, kus osales Tartu linnapea Urmas Klaas isiklikult. Hea oli näha, et ta suutis teemaga kaasas käia ning ka omalt poolt kostitada meie külalisi vajaliku infoga Eesti (Tartu) ligipääsetavuse jms kohta ning pühendada mitu tundi oma ajast ligipääsetavuse valdkonnast arutades. Endise ajakirjanikuna oli näha, et tegemist pole rohelisega, kellele tulised küsimused või nn. süte peal istumine võõras on.

Peale õhtusööki soovisid mõned agaramad minna avastama kohalikku elu-olu, aga kuna tegu kolmapäevaga, ja Tartus murdub selgroog väljas käimise mõttes pigem neljapäevast, siis oli keeruline leida elava muusikaga kohta, kuhu pääseb kenasti ka ligi. Siiski paar soovitust ja „täna ei toimu just palju, aga mine sa tea…“ taskus, asusid julged liikvele – hommikul oli lõbus kuulata nende rahulikke seiklusi magavas ülikoolilinnas. Järgmine kord, mehed – et oleks põhjust tagasi tulla. ;)

Dörthe Krohnand  German accessible FAM group in Estonia, photography by Els Bobkov, Accessible Baltics OÜKäes oli kolmas päev – nüüd loodusesse! Tõeliselt üllatunud ja rahul meie looduse puhtuse, iluga ning sealse vaikusega, nautisime päeva erinevates paikades. Soomaa kutsus ja võlus oma võimalustega kõiki osalisi. Kanuusõidust võttis isegi osa inimene, kes algselt keeldus, kuid esimesena ise paati ronis. Kuidas siis teisiti, eks! Tore oli näha õnnelikke nägusid kanuudes ja kuulda jutuajamist jõgede, taimede, aerutamise jms kohta – nii lihtne, aga nii vaba ja energiat andev kogemus. Ka inimene, kes arvas, et ta ei saa oma erivajaduse tõttu eriti kaasa lüüa, oli väga rahul peale sõitu ning teatas, et nii mõnigi meelt vaevav asi ununes selleks ajaks. Järgmisena üllatas meie külalisi jalutuskäik rabas ning ligipääsetaval laudteel. „Tahaksi siia jääda!“ kostus, kui istusime maha lauka äärde ja kuulasime looduse hääli ningCanoe ride with  German accessible FAM group in Estonia, photography by Els Bobkov, Accessible Baltics OÜ ka jutte kohalikust elust ning kohalike kogemusest Soomaaga.

Väsimus ei saanud aga kellestki võitu ning õhtune söömaaega kujunes 3,5 tunniseks põnevaks aruteluks Eesti ning Accessible Baltics võimaluste ning ligipääsetavuse olukorra ja selle arendamise kohta. Kõik olid unised, kuid keegi ei tõusnud lauast – kas siis ei julgetud või tõesti ei soovitud. Kuid naeratused näol tõenäoliselt tähendasid viimast…

Järgmise päeva avastasid nad võimalusi, mida pakkus Haapsalu. Aselinnapea Peeter Vikman, Jane Möll Läänemaa turismist, giid ja Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse meeskond tervitasid meid ning näitasid, et mida on pakkuda erivajadusega kliendile, kaunis Promenaad, ajalooline piiskoplinnus jpm. Õhtul tegime grupiga „romantilise jalutuskäigu“ rannas ja ei saa silmamata jätta mereäärset ilu. Kui ainult vesi oleks olnud soe.

German accessible FAM group in Tallinn Old Town, photography by Els Bobkov, Accessible Baltics OÜJärgmine, kuid ka viimane hommik tervitades taaskord pealinna, oli meel hea ning asusime avastama vanalinna võlusid. Hartmut ning Michael katsusid jõudu rüütliga, Dörthe toredaid pilte on näha Facebookistki, Sabine ja Julia degusteerisid kohalikke Eesti veine. Kuigi teadsime, et reis on kohe-kohe läbi saamas, tuju natukene kurb, kuid siiski õnnelik, et saime tuttavaks nii mõnusate inimestega.

Suur aitäh teile, armsad külalised, kõigeeest – ausa otsekohesuse ja julgustavate sõnade eest! Nagu korduvalt ütlesime, meie eelistame kasvõi koledat tõde ilusale valele. Ja kuigi oldi otsekohesed, saime meeletult palju positiivset tagasisidet reisi, selle organiseerimise ja korraldamise ning läbiviimise professionaalsuse eest. Nagu reisi alguses ütlesime, siis siiralt loodame, et tundsitegi end turvaliselt ning hästi meiega Eestit a vastades. Peatse kohtumiseni ja nüüd vaid edasi tulevase koostöö suunas.

Dörthe Krohn and Julia Tucholski at Tallinn old town, photography by Els Bobkov, Accessible Baltics OÜHartmut Smikac as a night in Tallinn Old Town, Accessible FAM group, photography by Els Bobkov, Accessible Baltics OÜMichael Heil wine tasting in Estonia, German accessible FAM group, photography by Els Bobkov, Accessible Baltics OÜ

Rohkem pilte reisist leiad siit.