Eesti kui turismisihtkoht ratastoolis külastajatele sakslase pilgu läbi

(Hartmut Smikac, 06.06.2015, Kobinet Nachrichten)

Siin Kobineti korrespondent Hartmut Smikac.

Kõiki, kes reisivad Tallinnasse, Eestisse, tervitab soojalt kõikjal “Tere tulemast!” ja kogeb, et ta on nüüd riigis, mille elanikud räägivad teistsugust keelt, mida kõlab analoogselt Soome või Ungari keelega. Väliskülalistest arusaamine Eestis toimub ilma suuremate probleemideta, kuna kõikjal riigis räägitakse inglise ja osaliselt ka saksa keelt.

Põhjapoolseimat Balti riikidest külastas mullu ligi neli miljonit turisti, eriti seoses kruiiside ja ekskursioonidega terves Baltikumis. Enamik külastajaid Euroopa Liidust moodustasid sakslased, kelle arv jätkab pidevat tõus.

Linnades elab 70 protsenti eestlastest ja nii on pealinn Tallinn, mis on tuntud ka saksa nimega “Reval”, ligi 430 000 elanikuga üks üsna suur metropol. Järgneb Tartu ligi 100 000 elanikuga. Kõikides teistes linnades on vähem elanikke. Igaüks, kes otsib puhkus looduses, kus segamatult lõõgastuda, siis see saab tõeks Eestis. Seda toetab mitte ainult asjaolu, et 44 protsenti maast on kaetud metsaga, kuid ka 16 erinevat spaad.

Eestis elavad pruunkarud, hundid ja põdrad. Seal on kaasaegne teedevõrgustik, mida on ikka ja jälle taastatud. Põllumajanduses riik tehniliselt hästi varustatud. Lisaks on Eestis välja töötatud ja arendatakse internetitelefoni „Skype“ tarkvara, mida kasutatakse terves Euroopas laialdaselt. Alates 2000. aastast on riigi poolt garanteeritud (põhi)õigus interneti ligipääsule. Riigis alal on ligi 99 protsenti kaetud traadita internetiga ja saab kasutada ka tasuta wifi´t. Kel ei ole arvuti, siis Eestis on umbes 700 avalikku terminali, mida saab kasutada tasuta postkontoris, raamatukogudes ja kauplustes. Valitsus valitakse siin internetis ja bussipiletigi maksad oma mobiiltelefoniga.

Reisides Eestis ratastooliga, siis ilma kõrvalise abita ei ole võimalik liigelda munakiviteedel. Ajaloolises vanalinnas, näiteks Tallinnas või Tartus, domineerivad sellised tänavad. Samas on nendes linnades loodud ka tasane pind ja madalad äärekivid kõigile jalutajatele. Suur hulk kauplustest, restoranidest ning kohvikutest on kättesaadavad tänu kaldteedele. Mitmed muuseumid ja vaatamisväärsused võimaldavad liftidega liigelda ka ülemistele korrustele. Linnades sõidavad madala põhjaga bussid ning trammid, ja kuigi kõik peatused pole transpordiga samal tasemel, siiski on kohandatud enamik linnaliini peatuseid. Proovimata Eestit „taevani“ kiita või juhtida tähelepanu kõrvale olemaolevatest probleemidest – saan öelda, et ligipääsetavad avalikud võimalused Eestis on suuresti Euroopa tasandil.

Seega, kes otsustab ette võtta reisi Eestisse, leiab teavet reisi ettevalmistusteks Eesti turismiveebist visitestonia.com, kus veebilehel on infot ka puuetega külastajatele ligipääsetavuse kohta. Teave sisaldab ülevaadet majutusasutustest, mis on liigitatud kui “ligipääsetav”. Kõikidele külastajatele, kes soovivad mitmesuguseid pakette ja programme, õppida tundma Eestit, või kes sooviks saada ka individuaalset nõustamist ja et neile valmistatakse ning kohaldatakse reis, vaadake meie kogemustega partnerite “Accessible Baltics“ veebi http://accessiblebaltics.eu/, mille info seni on siiski ainult eesti, soome ja inglise keeles.

Algse artikli leiad siit, mis on saksakeelne.