Virmalised by Külli KolinaEestlasena Eestist -miks tulla Eestisse?

Reisimiseks võib olla palju põhjuseid, ent eesmärgist olenemata on see, mis meile lõpuks jääb – elamus. Enamasti sööbivad mällu erakordsus, uudsus ja muu selline, mida sageli võime tunnetada omal nahal kui teistsugusust. Rutiinist lahti raputamiseks ning suuremal või vähemal määral kontrastide kogemiseks, on reisimine igal juhul hea võimalus.

Eestlasena Eestist, kes siin elupõliselt elanud, on tihti keerukas näha end kõrvaltvaataja silmadega. Veendumus, et Eesti on igas mõttes väga eksootiline maa, on pigem kujunenud ajapikku suhtlemises välismaalastega. Selge see, et oma ajaloo ja riikluse kujunemise, keele ja kultuuri, rahvaarvu ja looduse poolest lihtsalt pole teist meiega võrreldavat. Ent kord, nüüdseks juba aastate eest eravestluses ühe Dublini ülikooli professoriga Tallinnas jäi mu kõrvu kõlama küsimus – kuidas on võimalik, et meie, arvuliselt kordades suurem rahvas, iirlased, suretasime oma emakeele peaaegu unustuseni, ent teie, eestlased olete selle säilitanud? Vastust vaagides ning toona, noore inimesena, tajusin esmakordselt, mida tähendab olla osake arvuliselt nii tillukesest kultuurist. Hämmingut süvendas veelgi paar aastat hiljem toimunud kohtumine ajalooõpetajaga Portugalis, kes palus talle lähemalt selgitada vastloodud väikeriigi fenomene edukas võitluses oma vabaduse eest Eesti Vabadussõjas. Lihtsalt müstiline – õpetama pean, aga aru ei saa, olid portugali õpetaja sõnad.

Veel üks reisijuttude varamusse liigituv näide, mis hilisema ja praeguse reisiettevõtjaks olemise valikuga juba vahetult seondub, pärineb ühelt millenniumivahetuse aegu toimunud rahvusvaheliselt seminarilt Belgias. Õhtuses kultuuriprogrammis eesti etnopop laulja Kirile Loo esituses tekitas hollandi ja belgia noorsootöötajatest Eesti etnopop muusika fännklubi koos plaadi-nõutajate järjekorraga hetkeni, mil õnnestus täita lubadus saata plaat.

Pole lihtne jääda võlgu vastuseid oma väljamaa kolleegidele ja sõpradele, juhul kui nende huvi Eestimaa ja kõige siinoleva vastu on tõepoolest ehe. Et senise põhitöö kõrvalt on aastate jooksul kogunenud selliseid küsijaid ja küsimusi ohtralt, sai tuule tiibadesse ajapikku pigem süvenenud huvi tuhnida vabal ajal aja-, kunsti- ja kultuuriloolistes raamatutes. Tahe ja uhkus tutvustada Eestit – just sellisena, nagu ta on. Mitte ilustades või võõbates teda süngemaks, on ühendanud meid meeskonnana, et panna kokku portsu lugusid, mille varal jutustada oma külalistele lugusid eestlasena Eestist, maast ja rahvast, kelle hulka kuulume. Tere tulemast Eestisse!

Valgeranna raba by Külli Kolina

2000-04-08 02.09.13Rukkililled by Maarja TagelÕunad by EAS 

 

 

 

Rohkem infot Eestis pakutavate puhkuse võimaluste kohta leiad Eesti ametliku turisminfo lehelt. Nad on täna arendamas ka erivajadustega inimestele mõeldud veebi, kust leiab infot kaasava turismi võimaluste kohta.

Kui soovid tulla Eestit avastama omal käel, siis tea, et Eestis suunab avaliku ruumi ligipääsetavuse arendamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ehitusseadustiku määrus „Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes“. Näiteks linnaplaanidel, transpordiskeemidel jne tuleb ära näidata ehituslike takistustega või takistusteta alad ja hooned (hotellid, muuseumid, teatrid, kinod, jne) ning ratastoolikasutajatele kohaldatud ühissõidukite liiklusmarsruudid. Siiski toome välja, et mitte kõik seadusega kohustatu ei ole rakendatud tegelikku ellu ja nii mõnigi kord võib pakutav info ligipääsetavuse kohta olla puudulik. Et mitte jääda kõrvale ja olla kindel, et saate väljasõidust täielikult osa, soovitame kontakteeruda huvipakkuvate asutustega, et uurida nende tegelikku võimekust. Reisima minnes on hea kaasa võtta sõbrad või pereliikmed või paluda abi möödujailt ning teenindavalt personalilt. Samuti võite alati julgelt pöörduda meie poole ning aitame kokku panna toreda ja meeldejääva reisi.

 

Mõned faktid Eestist

Pealinn: Tallinn
Rahvaarv: 1 311 000 (01.01.2014, allikas: Eesti Statistikaamet)
Rahvuspüha: 24. veebruar (iseseisvuspäev, 1918)
Riigipea: Vabariigi President – Kersti Kaljulaid
Riigikeel: eesti keel
Riigikord: parlamentaarne vabariik
Pindala: 45 227 km²
Põhiseadus: vastu võetud 28. juunil 1992 (4.)
Raha: alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis kehtiv euro