Kaasav turism Eestis ja meie

Oma sügavamas olemuses tähendab kaasav turism arvestamist kõikide inimeste reisimisega kaasnevate vajadustega. Eelkõige tähendab see lihtsat, iseseisvat ja ilma täiendava lisaabita ligipääsu hoonetele, välialadele, atraktsioonidele ning teistele turismitoodetele ehk turismi kõigile. Enamasti keskendutakse füüsilise ligipääsetavuse tagamisele, kuid sama oluline on ka informatsiooni kättesaadavus ning teenindusoskus.

Eestis suunab avaliku ruumi ligipääsetavuse arendamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ehitusseadustiku määrus „Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes“. Käesolev määrus kehtestab nõuded erivajadustega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes, et tagada neile ehituslike takistusteta liikumine avalikes kohtades ja hoonetes (§ 1).

Siinkohal Eestit külastavale reisijale teadmiseks, üldkasutatava ehitisena peetakse silmas ka:

1) hooneid, kus osutatakse avalikkusele side-, liiklus- või parkimisteenuseid või kunsti või teisi kultuuriteenuseid või spordi-, liikumis-, hobi-, puhkuse- või kaubandusteenuseid või panga-, majutus- või toitlustusteenust;

2) haiglad, tervishoiu- või hooldeasutused või sarnaste asutuste oote-, vastuvõtu- ja külastusruumid;

3) üldkasutatavad rajatised, mille kaudu üldkasutatavad hooned on avalikkusele kättesaadavad;

4) tänavad, väljakud, haljasalad ja mänguväljakud (§ 2 lõige 1 punkt 1-6).

Avalikud hoonesisesed ruumid peavad olema ligipääsetavad selleks kohaldatud liikumistee kaudu. Kui hoone eri korrustel või -tasapindadel asuvad üldkasutatavad ruumid on seotud hoonesisese ühendustee kaudu, siis peab nende ruumide vahel olema tagatud ühendus ka liikumispuudega inimestele invalifti või panduse abil (§ 13 lõige 1). Uksed peavad üldjuhul olema lävepakkudeta. Siiski, kui teatud ehituslikud nõuded nõuavad lävepaku olemasolu, siis selle kõrgus ei tohi olla üle 20 mm (§ 14 lõige 2). Samuti on nendes kohtades ette nähtud vähemalt üks kohaldatud tualettruum, mis on kergesti ja astmeteta ligipääsetavad (§ 10).

Seega võttes eelneva lühidalt kokku, siis seadusega on teenusepakkujad kohustatud tagama juurdepääsetavuse kõigile Eestis ja Eestit külastavatele inimestele avalikes muuseumites ning muudes turismiatraktsioonides, majutusasutustes nt hotellid, bussi- ja rongijaamades, ostukeskustes, restoranides jms. Siiski toome välja, et mitte kõik seadusega kohustatu ei ole rakendatud tegelikku ellu ja nii mõnigi kord võib pakutav info ligipääsetavuse kohta olla puudulik. Et mitte jääda kõrvale ja olla kindel, et saate väljasõidust täielikult osa, soovitame kontakteeruda huvipakkuvate teenusepakkujatega, et uurida nende tegelikku võimekust. Reisima minnes on hea kaasa võtta sõbrad või pereliikmed või paluda abi möödujailt ning teenindavalt personalilt. Samuti võite alati julgelt pöörduda meie poole ning aitame koos kokku panna toreda ja meeldejääva reisi.

Et puuetega ning krooniliste haigustega inimesed, eakad, lapseootel või lapsevankris väikelastega pered on sihtrühmad, kelle vajadustega tuleb arvestada eriliselt, on kaasava turismi arendamise keskmes just erivajadustega inimesed.

Meie puhul on turismi kõigile toodete ellukutsumise lähtekohaks ligipääsetavuse viis põhiaspekti:

  • sihtkoha infrastruktuur ja rajatised on takistustevabad
  • sihtkoht on ligipääsetav transpordivahenditega, mis sobivad kõigile kasutajatele
  • pakutavad teenused on kvaliteetsed ja neid osutab koolitatud personal
  • tegevusest saavad osa võtta kõik ning eksponaadid ja atraktsioonid on kõigile ligipääsetavad
  • turustamisel, broneerimissüsteemides, veebisaitidel ja muude teenuste raames pakutav teave on kõigile kättesaadav.

Oma sihtkohtade valikul eelistame EDENi (European Tourist Destinations of Excellence) sihtkohtadele esitatavaid üldisi tingimusi, milleks on:

  • tegemist on nn mittetraditsioonilise paigaga, kus käib vähe külastajaid (riigi keskmisega võrreldes)
  • turismiteenuseid pakutakse viisil, mis tagab sotsiaalse, kultuurilise ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse
  • sihtkohta hallatakse ametiasutuste ja kõigi asjaomases piirkonnas või selle ümbruses turismiga tegelevate poolte koostöös
  • sihtkoha jaoks on olemas (või koostamisel) turundusjuhtimise struktuur ja säästva turismi arendamise strateegia.

Mis on EDEN ja kuidas seondub see ligipääsetavuse, meie ning Eesti kui turismisihtkohaga? 

Eesti avastamata aare on näiteks Haapsalu linn, mida tunnustas Euroopa Komisjon oma 2006. aastast algatatud turismiarendusprojektiga „Euroopa turismi tippsihtkohad” (EDEN). Projekti eesmärgiks on edendada säästva turismi arengumudeleid kogu Euroopa Liidus ning juhtida tähelepanu Euroopa vähem tuntud turismisihtkohtadele. 2013 aasta konkursi juhtteemaks oli ligipääsetavus ning Eestist kandideerinud projekt rajanes Haapsalu linna ligipääsetavuse uurimisel ja võimaluste teadvustamisel nii projekti otsesele sihtrühmale erivajadustega inimestele kui eakamatele inimestele, peredele väikeste lastega kui ajutiselt haiguse tõttu liikumisraskustesse sattunud inimestele. Projekti läbiviijate sõnul ei ole Haapsalu küll 100% ligipääsetav linn, kuid olemas on kõik eeldused selle valdkonna arendamiseks ning kaasaaitamiseks kaasava turismi arendamisel Eestis.

Et Eestis aidata kaasa turismi arendamiseks kõigile, on vajalik reisikorraldaja olemasolu, kes võtab arvesse erivajadustega inimeste ja nende lähedaste personaalseid vajadusi ning huve. Kohaldatud transporti, majutusvõimalusi, juurdepääsu kultuuriüritustele ja heaoluteenustele ei tuleks pidada enam mugavusteenusteks erivajadustega inimestele, vaid elementaarseteks eeldusteks, et inimesed siiakanti tuleksid ja siin puhata ka tegelikult sooviksid. Milline on Eesti kui ligipääsetava turismi sihtriik tervikuna Euroopas või selle osana Eesti turismisektori ettevõtjate valmisolek teenindada puuetega inimesi võrdselt kõikide teistega – küsimused, mis puudutavad otseselt meie kui Eesti esimese ligipääsetava reisikorraldusettevõtte tegevust. Olles valdkonna pioneerid, teadvustame vajadust olla panustajad.

EDENi videopresentatsiooni nägemiseks Haapsalu kohta, leiate video siit.