Nõuanded ja info reisisellile Eestis reisimiseks

Ilmselt olete reisides kogenud tunnet, mida tekitab kindla teadmise puudumine sellest, mis ootab ees. Kas broneeritud hotell sihtkohas ikka on ligipääsetav nagu reklaamiti hotelli veebilehel? Kust leida invataksot, kui internetis vastav info puudub ning ka kohaliku ühistranspordi korraldamisest ei saanud täit selgust? Milline on teede ja tänavate olukord iseseisvaks liiklemiseks ning kas meelepärased ja laialt reklaamitud turismiatraktsioonid ikka on kättesaadavad ka puuetega külastajatele? Ning üleüldse – kuidas olla kindel, et kõik laabub, kui lennujaamas või sadamas puuduvad sõbrad? Selge on vaid see, et iga kord, kui külastad mõnda uut riiki, võtad suure riski puutuda kokku teadmatuse ja stressiga. Kuidas on olukord Eestis, alljärgnevalt.

Lühike ülevaade turismiinfost ja valdkonna regulatsioonidest Eestis

Turismialase ettevõtluse regulatsiooni Eestis sätestab turismiseadus, mis jõustus 2001. aastal. Selles seaduses ei käsitleta sõnagagi erivajadustega inimeste õigusi, küll aga teeb seda Ehitusseaduse erinorm, Majandus- ja kommunikatsiooniministri 2002. aasta määrus Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes. See õigusakt on seniajani olnud kindlaks aluseks viimase kümnendi kestel rajatud või renoveeritud ühiskondlike hoonete viimisel vastavusse tarbijate huvide ja vajadustega. Kuna väga suur osa hotellidest, ostukeskustest, tänavavõrgustikust, avalikest hoonetest nagu teatrid, kinod, kontserdisaalid, muuseumid on kas renoveeritud või ehitatud viimase kümnendi sees, on nad ka ligipääsetavad.

Riikliku ja kohaliku tasandi turismiinfost erivajadustega inimestele

Eesti turismipoliitika elluviimist koordineerib EAS, kes ühe osana oma töös haldab ja arendab turismiinfo portaali. Koostöös Eesti liikumispuuetega inimeste ühendustega on EAS koondanud portaali ka lühiülevaate ligipääsetavuse olukorrast Eestis. Ligipääsetavuse auditi läbinud objektidega on võimalik tutvuda Liikumisvabaduse portaalis. Soovist toetada selle info laialdasemat kättesaadavust oma sihtrühmades, toome Accessible Baltics´i veebilehele kokku olulisema info ja kanalid. Ehkki soovitame Eestisse reisi planeerides see info tähelepanelikult läbi lugeda, juhime kohe tähelepanu ka sellele, et Eestis ei ole kahjuks veel välja kujunenud nn kaasava turismi head tava, mille kohaselt kõik valdkonna teenusepakkujad teaksid või oskaksid järgida ühtseid nõudeid nii erivajadustega inimeste klienditeeninduses kui füüsilise infrastruktuuri tingimustes. Seetõttu kohtame näiteks visitestonia.com-s sageli teenusepakkujaid, kel puudub tegelik pädevus kõiki aspekte hõlmava kvaliteetse teenuse pakkumiseks, ometi reklaamitakse end. Näiteks Eesti spaa- ja wellnesskeskuste rohkearvulistele pakkumistele vaatamata ei ole suurem enamus neist veel kaugeltki täielikult ligipääsetavad – pigem vähesed neist. Ning kui suuremates linnades paiknevad moodsad hotellid kõrvale jätta, on idüllilises maakohas heatasemelise majutuse leidmine ratastooli kasutajatele paras kunsttükk. Ka tuleks paljud ennast reklaamivad majutusasutused kindluse huvides eelnevalt läbi helistada, sest arusaamad ruumi funktsionaalsusest on erinevad. Õnneks on teenuste kvaliteedi ja standardite temaatika meil üha aktualiseerumas.

Oma reisi planeerides küsige eneselt alati, kas erinevad veebilehed andsid ammendavad vastused kõikidele tekkinud küsimustele või pigem süvenes ootus saada abi ja lisagarantiisid kelleltki, kes orienteeruks ühtviisi hästi nii turismis kui erivajadustega inimeste ootuste ja vajaduste teadvustamises ja rahuldamises. Sel juhul teadke, et oleme alati olemas meie. :)